Minu uus eluviis

1. See pealkiri tundus mulle endale väga dramaatiline, aga ma ei osanud muud pealkirja mõelda.

2. Ma pidin täna üles laadima oma reisifotod ja rääkima oma reisist jne, aga kuna siin on kohutavalt halb internet, siis ma ei saa ühtegi pilti üles laadida, tänu millele ma otsustasin, et ma laen reisifotod hiljem üles ja räägin hiljem oma reisist.

3. Ma ei suutnud kuidagi välja mõelda, millega ma siis asendan oma reisijutu, nii et nüüd võid endale ette kujutada, kuidas ma istun voodil, iPad enda ees ja vahin seina, mõeldes millest kirjutada. Nii et, kui ma lõpuks välja mõtlesin, millest ma räägin, siis olin ma väga rahul, aga sulle võib see tunduda kui kõige suvalisem jutt, mida reisijutu asemel rääkida.

Hei! See oli huvitav algus postitusele, ma tean, aga ma leidsin, et see oli väga vajalik.

   Täna ma siis otsustasin kirjutada oma uuest "elustiilist". Põhimõtteliselt otsustasin ma eile õhtul, et on aeg korralikuks hakata. Nii, nüüd minu jaoks on korralikuks hakkamine midagi, mida ma ütlen iga paari päeva tagant, mistõttu on sellise elustiili hoidmine minu jaoks kujunenud väga raskeks. Aga, kuna mul on nüüd oma blogi *teen pähe uhke näo ja vaatan üleolevalt* siis ma leidsin, et kui ma sellest kuhugi kirjutan, siis see on mulle justkui meeldetuletus ja ma olen nagu lubanud oma blogile ja sulle, et ma tõesti hakkan korralikuks.

   Korralikuks hakkamine tähendab minu jaoks seda, et:

1. Ma lähen õhtul vara magama ja saan magada vähemalt 9 tundi, mis on kasvava organismi jaoks hädavajalik.

2. Ma joon piisavas koguses vett (2-3 liitrit päevas) mis parandab näonahka ja ei tee ka üleüldiselt organismile viga.

3. Ma jälgin oma toitumist (söön palju rohelist ja toitun üldiselt tervislikult) mis parandab näonahka, kaalu ja kõike muud.

4. Hoidun magusast, mis on minu jaoks kõige raskem, aga ma leidsin lahenduse. Nimelt avastasin ma kõige hämmastavama tumeda šokolaadi. Seda saab MARKS & SPENCER'i toidupoest. Selle nimi on DARK CHOCOLATE Espresso Coffee.

5. Ma püüan veeta rohkem aega värskes õhus.

6. Ma teen palju rohkem sporti.

    Kõige lõpuks saad sa ilmselt aru, miks mul selle tegemine ei õnnestu. Kui proovida teha kõike seda, siis ühel hetkel on ikka see, et ei ma tahan kommi ja ma ei viitsi trenni teha jne, aga praegu olen ma terve päeva suutnud olla korralik. Haha, jah ma tean: Ühe päeva?! See on nii vähe, on olemas nii palju inimesi, kes sellega toime tulevad, mida sa virised.

    Minu jaoks seda on tõesti palju, kuna hommikul läheb alati hästi, aga peale lõunat tahan ma kommi ja siis läheb kõik valesti... Aga kuna ma olen täna sellega edukalt toime tulnud, siis ma otsustasin, et ma kirjutan sellest blogipostituse, et see oleks mulle meeldetuletuseks olla ka edaspidi korralik. 

   PS! Siin on pilt sellest šhokolaadist, soovitan proovida.

Ja ega mul rohkem midagi öelda polegi, ma loodan, et sulle meeldis see postitus ja ma luban saja protsendiliselt, et ma saan need reisipildid üles ja, et sa näed neid õigepea! 

   Tsau!

Minu Pamper evening

Hei!

   Nagu ma eelmises postituses lubasin, on tänane postitus tõesti rõõmsam ja ma usun, et ka huvitavam. Nimelt ma räägin sulle täna oma pamper evening'ust. Pamper evening on nagu enesehellitamise õhtu. Teed endale maski, käid vannis (kui sul on vann), vaatad filmi ja jood kakaod. Ma leian, et seda kõike on parem teha talvel, kuna mina isiklikult ei soovi palava ilmaga soojas vannis käia, aga kuna hetkel on ilmad päris kidurad ja vihmased, siis kulub selline õhtu täiesti marjaks ära. Muidugi võid sa filmi vaatamise asendada raamatu lugemisega ja kakao asemel sööd popkorni või mis iganes, see on kõik sinu otsustada, minu kirjutan täna lihtsalt oma enesehellitamise õhtust.
    Esimene asi mida ma tegin, oli see, et ma lasin vanni sooja vee ja lisasin vannisoola.Ma kasutasin Joik'i vannisoola, aga kahjuks ei tea ma, kust see pärit on, kuna see kingiti mulle.
 

Peale vannist väljatulekut panin ma jalga soojad sussid ja mugavad riided, et oleks soe ja mugav. Muidugi võid sa panna jalga ka soojad sokid või isegi sokid ja sussid, kui su jalad külmetavad. See, mida sa selga paned on su täielik oma valik. Nii et siin on pilt minu sussidest, kõige mugavamatest sussidest.

Kolmas samm on maski tegemine. Ma leian, et enesehellitamine tähendab ka seda, et sa hoolitsed oma naha või jalgade või mille iganes eest, nii et mina tegin endale maski, et näonahka parandada. Ma kasutasin Payot'i näomaski. Ma ütlen kohe, et see on suhteliselt hinnakas, nii et sellise maski võib leida pigem oma ema maskide hulgast. Mina kasutasin samuti ema maski.

Samal ajal, kui mask peal oli, otsustasin mina küüsi lakkida. Ma kasutasin väga odavat küünalakki, nii et ma usun, et sellepärast polnud pudelil isegi tegija või tootja nime peal. Ma ostsin selle küünelaki Lindexist nelja euroga, kuna mulle meeldis see värv, hahaa. See on selline sinakashall, juhuks kui pildilt on raske aru saada.

Siis kui mask on maha võetud ja küüned kuivanud, siis on aeg filmi vaatamiseks. Mina valisin filmi ,,Helisev muusika'', mis on minu tõeline lemmik. 

Kui film on valitud, siis on aeg teha kakaod ja süüa küpsist. Ma muide armastan neid küpsiseid, mis pildil on. Need on Marmitoni võiküpsised vaniljega ja need on lihtsalt kõige paremad asjad üldse, nii et soovitan proovida, kui ei ole veel proovinud.

Ja siis on aeg vaadata filmi ja juua kakaod ja õhtu ongi läbi.

Ma loodan, et sulle meeldis see postitus ja et see oli huvitavam, kui eelmine postitus. Ma ütlen juba, et järgmise nädala postitus on huvitav, kuna me lähme Unagrisse, kuid me läheme autoga. Jah, ma tean, kui naljakas see tundub, aga me tahtsime proovida ning me sõidame läbi Läti, Leedu, Poola ja kas läbi Slovakkia või Tšehhi.  Ja koduloomi tullakse valvama, nii et vargile ei ole mõtet tulla, hahaa.

         Ma tean, et ma lubasin ka, et selles postituses tuleb minu pilt, kuid ma otsustasin, et see tuleb natuke hiljem, ma loodan, et see sobib.

Järgmisel nädalal näeme juba reisifotodega, tsau!

Minu esimene postitus!

Hei! Nagu sa näed, siis tegin ma oma blogi. Ma tahtsin esimeses postituses lihtsalt rääkida natuke endast, tutvustada end sulle.
     Ma olen Marie, kuid jah, minu blogi nimi on Mally blogi. Ma panin sellele blogile sellise nime, kuna ma ei tahtnud kasutada oma pärisnime ja minu jaoks on Mally justkui minu blogija nimi.
    Ütleme nii, et pool aastat tagasi ei teadnud ma isegi, mis on blogi. Või noh, ma teadsin küll, aga ma ei teinud sellest välja. Minu jaoks oli see alati asi, millele mitte mõelda ega tähelepanu pöörata. Siis avastasin ma Zoe, YouTuber'i nimega Zoella. Ma hakkasin vaatama tema videosid YouTube'ist ja korraga avastasin ma, et ma olen kell kaks öösel üleval ja ei suuda tema videote vaatamist lõpetada. Ma sain temast nii palju teada ja siis sain ma aru, et Zoe on mu iidol. Jah, tavaliselt peetakse iidoliteks lauljaid või näitlejaid, aga minu iidoliks sai üleöö 24 aastane tüdruk. Ma avastasin ruttu ka kõik tema sõbrad, kes on samuti YouTuber'id. Tema blogi hakkasin ma lugema üsna hiljuti, umbes 2 kuud tagasi. See inspireeriski mind looma ka oma blogi, muidugi eesti keelse, kuid siiski blogi.
    Nii et siin ma nüüd olen, 12 aastasena, kirjutan oma esimest postitust, mis läheb üles internetti, kust igaüks seda näha võib. Mu ema on mulle alati rääkinud, et ma pean internetis ettevaatlik olema, et ma ei tohi avaldada enda perenime, aadressi ega telefoninumbrit. Ma olen talle alati öelnud, et ega ma nii loll ka ju ei ole, et ma läheks oma isiklikke asju internetti avaldama. Kuid tegelikult, kas blogi kirjutamine mitte ei tähenda seda? Sa kirjutad oma isiklikust elust, sellest kus sa käid ja kellega käid. See võib ohtlik olla küll. Nüüd küsid sa, et mis on mu jutu mõte? Ma ütlen sulle. Ma lihtsalt kardan veidi internetti postitada oma isiklikust elust ja ega ma ei peagi seda tegema, kui ma ei taha, aga ma tahan. Nii et ma otsustasin, et ma loon oma blogi ja tahangi oma elu internetiga jagada, sest muidugi on olemas halbu inimesi, aga tuleb meeles pidada, et on olemas ka häid.
   Oeh, ma ei tea, mida ma räägin ja mulle tundub, et see esimene postitus on sünge ja kurb ja, et mina olen samuti sünge ja kurb, kuid tegelikult ma ei ole. Ma olen tegelikult lihtsalt väike õnnelik 12 aastane tüdruk, kes arvab, et ta räägib kohutavalt õiget juttu. Nii et ma loodan teha järgmise nädala postituse rõõmsama ja toredama.
    Nii et näeme järgmine nädal!


PS! Siin on pilt Zoe'ist. Minu pilt tuleb järgmine nädal!