esmaspäev, 11. august 2014

Minu esimene postitus!

Hei! Nagu sa näed, siis tegin ma oma blogi. Ma tahtsin esimeses postituses lihtsalt rääkida natuke endast, tutvustada end sulle.
     Ma olen Marie, kuid jah, minu blogi nimi on Mally blogi. Ma panin sellele blogile sellise nime, kuna ma ei tahtnud kasutada oma pärisnime ja minu jaoks on Mally justkui minu blogija nimi.
    Ütleme nii, et pool aastat tagasi ei teadnud ma isegi, mis on blogi. Või noh, ma teadsin küll, aga ma ei teinud sellest välja. Minu jaoks oli see alati asi, millele mitte mõelda ega tähelepanu pöörata. Siis avastasin ma Zoe, YouTuber'i nimega Zoella. Ma hakkasin vaatama tema videosid YouTube'ist ja korraga avastasin ma, et ma olen kell kaks öösel üleval ja ei suuda tema videote vaatamist lõpetada. Ma sain temast nii palju teada ja siis sain ma aru, et Zoe on mu iidol. Jah, tavaliselt peetakse iidoliteks lauljaid või näitlejaid, aga minu iidoliks sai üleöö 24 aastane tüdruk. Ma avastasin ruttu ka kõik tema sõbrad, kes on samuti YouTuber'id. Tema blogi hakkasin ma lugema üsna hiljuti, umbes 2 kuud tagasi. See inspireeriski mind looma ka oma blogi, muidugi eesti keelse, kuid siiski blogi.
    Nii et siin ma nüüd olen, 12 aastasena, kirjutan oma esimest postitust, mis läheb üles internetti, kust igaüks seda näha võib. Mu ema on mulle alati rääkinud, et ma pean internetis ettevaatlik olema, et ma ei tohi avaldada enda perenime, aadressi ega telefoninumbrit. Ma olen talle alati öelnud, et ega ma nii loll ka ju ei ole, et ma läheks oma isiklikke asju internetti avaldama. Kuid tegelikult, kas blogi kirjutamine mitte ei tähenda seda? Sa kirjutad oma isiklikust elust, sellest kus sa käid ja kellega käid. See võib ohtlik olla küll. Nüüd küsid sa, et mis on mu jutu mõte? Ma ütlen sulle. Ma lihtsalt kardan veidi internetti postitada oma isiklikust elust ja ega ma ei peagi seda tegema, kui ma ei taha, aga ma tahan. Nii et ma otsustasin, et ma loon oma blogi ja tahangi oma elu internetiga jagada, sest muidugi on olemas halbu inimesi, aga tuleb meeles pidada, et on olemas ka häid.
   Oeh, ma ei tea, mida ma räägin ja mulle tundub, et see esimene postitus on sünge ja kurb ja, et mina olen samuti sünge ja kurb, kuid tegelikult ma ei ole. Ma olen tegelikult lihtsalt väike õnnelik 12 aastane tüdruk, kes arvab, et ta räägib kohutavalt õiget juttu. Nii et ma loodan teha järgmise nädala postituse rõõmsama ja toredama.
    Nii et näeme järgmine nädal!


PS! Siin on pilt Zoe'ist. Minu pilt tuleb järgmine nädal!







Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar